Birgit is back

 Birgitil hakkas samuti puhkus ja ta tuli ka maale. Üksinda maal rassimine pole kuigi tore. Koos Birgitiga on siin aga alati lõbus. Abihoone ruumid olid selleks ajaks liigsest pinnasest puhtaks tehtud ja oli aeg paigaldada veetoru ja kanaisatsioonitoru. Panin maha 6m pikkuse 125 mm oranži välitoru, umbes 80 cm sügavusele. Peoovisin nii saada kalda u 1 cm meetri kohta. loodan et toimib. Pinnale tõin kõigest 50 mm toru, kuna kraanikausi jaoks pole jämedamat tarvis. Kui jõudsin kanalka trassiga Birgiti ateljee sinani, avastasin nurgast vana laskepesa, mis oli rämpsu täis aetud. Seal oli palju viina ja õllepudeleid, nagu ikka sõdurile kombeks. Kuid ka umbes 600 padrunit, millest osa oli lindis, teised viieste puntidena kuidagi kokku köidetud. Laskemoon oli nii roostes, et polnud aru saada kuidas. Lisaks leidsin 13 püssgranaati. Sellised eboniidist korgiga, mille eemaldamisel käib mõne sekundi pärast pauk. Saksa armee võttis need püssgranaadid kasutusele, kuna need oli mitmeotsarbelised. Neid sai paukpadruni ja vastava rakise abil lasta kuni paarisaja meetri kaugusele, kuid neis võis kaevikute puhastamisel ka niisama heita. Kutsusime kohale Lõuna-Eesti pommigrupi, kes asjad kokku kogus ja platsi veel metalliotsijaga üle käis. Väga lahedad sellid olid.

Kogu ülejäänud puhkus möödus müüriladumise tähe all. Mina ladusin üles jõepoolset talli seina, mis taastamiseks liialt pude oli ja lammutatud said, ning samuti majapoolset ühte seinajuppi, mis u 10 cm väljappole vajunud oli ja mille samuti lammutasin. Birgit enamjaolt täitis minu laotud müüri vuuke ja täitis vana müüri vuuke, kuid haaras ka ise kellu kätte ja parandas tislerikoja ja sadulsepa toa vahelise ukseava. Isegi mu vend Lauri tuli tööle ja tegi oma osa. ahaks öelda et kahe nädalase puhkuse jooksul saime selle kõik tehtud kuid tegelikkuses tegime veel iga nädalavahetus kuni septembri lõpuni. Hirmus tahtmine oli ikkagi suve lõpuks põrand ära valada.

Müüritöid tegime kuni viimase hetkeni. Mul oli üks nädal puhkust saada veel oktoobri alguses, mil lootsin kõik ettevalmistused valamiseks ära teha. Loomulikult jäi ajast puudu ja puhkus kujunes üheksa päeva kestnud töömaratoniks,kus iga päev 12 tundi maja juures rassisin. Aga sellet õdusest järgmises loos.