Tondiloss

 Niisiis tuli põrand ära valada. Entusiastlikult puhastasin esimesel päeval põrandaid, mis korra juba puhtad olid olnud, kuid nüüd olid müüritööde lammutamise käigus täitunud jälle krohvi ja kividega. Terve teise päeva vedasin renditud laaduriga 24 tonni liiva lauda põrandale. Kolmandal ja neljandal päeval katsusin seda liiva siluda et jääks õige kihi paksus ning tampisin liiva pinnasetihendajaga kinni. Silusin 3 meetri pikkuse rihtlati ja lasreloodi abil veelkord enne soojustusmaterjali panekut. Kõik tundus kenasti sile olevat, kuid tegelikkuses oli ikkagi kõrguste vahe kuni 3,5 cm. Liiva peale ladusin kakskihti EPS 100/!00, püüdes vältida, et jätkukohad ühe koha peale satuks. Allesjäänud tükkidest lõikas isa sae peal 5 cm paksused ribad, mis vahuga vastu välisseina kinnitasin, et külmasild seinast betooni ei kanduks. Viiendal päeval ladusin penoplasti. Tervenisti ei saanud kõike korraga ära laduda, sest kahe kihi vahele tuli panna ka kuumaveetoru. Põlvesid ei hakanud Aluplex toru...

 Birgitil hakkas samuti puhkus ja ta tuli ka maale. Üksinda maal rassimine pole kuigi tore. Koos Birgitiga on siin aga alati lõbus. Abihoone ruumid olid selleks ajaks liigsest pinnasest puhtaks tehtud ja oli aeg paigaldada veetoru ja kanaisatsioonitoru. Panin maha 6m pikkuse 125 mm oranži välitoru, umbes 80 cm sügavusele. Peoovisin nii saada kalda u 1 cm meetri kohta. loodan et toimib. Pinnale tõin kõigest 50 mm toru, kuna kraanikausi jaoks pole jämedamat tarvis. Kui jõudsin kanalka trassiga Birgiti ateljee sinani, avastasin nurgast vana laskepesa, mis oli rämpsu täis aetud. Seal oli palju viina ja õllepudeleid, nagu ikka sõdurile kombeks. Kuid ka umbes 600 padrunit, millest osa oli lindis, teised viieste puntidena kuidagi kokku köidetud. Laskemoon oli nii roostes, et polnud aru saada kuidas. Lisaks leidsin 13 püssgranaati. Sellised eboniidist korgiga, mille eemaldamisel käib mõne sekundi pärast pauk. Saksa armee võttis need püssgranaadid kasutusele, kuna need oli mitmeotsarbelised...