Linnas vedelemine läbi, tagasi tööle

Kuna suvepuhkuseni olime mõlemad Birgitiga rakkes, siis saime tagasi maale tööle minna alles jaanipäevaks.  Suur 18 tonnine kopp, millega lasime lisaks kändude juurimisele ka lauda põrandalt mulda koorida. Masinal oli jõudu liialt palju ja selle töö käigus lõhkus ta ära 3-4 meetrit vundamenti, mille olin juba ära silunud ja valmis sinna peale müüri laduma. Nüüd tuli see laiali lamutada ja uuesti üles laduda. Samuti avastasin töö käigus, et üks jupp müüri ateljee ja töökoja ukse vahel. See oli ajapikku ligi 10 cm väljapoole vajunud. Pidin selle tulviku huvides mullani maha lammutama. Samuti talli poolne külg oli täiesti pude. Lõhkusin ka selle maha. Oleks tahtnud juba edasi ehitada aga tulevikule mõeldes tuli need pudedad müürid lammutada sest hiljem oleks võinud see lihtsalt maja kokku varistada.




Oh rõõmu, müüriladumine võis jälle alata. Ja tööst puudus polnud.  Minul hakkas puhkus kohe pärast jaanipäeva, kuid Birgit pidi veel kaks nädalat tööl käima. Nii saime koos seal olla vaid nädalavahetustel.

Esimese üksinda seal veedetud puhkusenädalaks võtsin endale kaheks ööpäevaks väikese kopa ja mikrolaaduri. Kopp nõudis esialgu veidi harjutamist, et asi käppa saada. Mikrolaaduriga oli asi lihtne. Ja see oli lauda põrandalt pinnase koorimiseks väga mõnus tööriist aga kahjuks liikumiskiirus oli 2 km/h mis sõi mu närvid täiesti läbi. Õnneks võttis laadur 0,8 kuupmeetrit mulda korraga peale, nii et asi ikkagi edenes. 

Tegin puhtaks lauda põrandad ja vedasin selle mulla vanale kokkuvarisenud kaevu koahale hunnikusse. Kopaga jõudsin ära kaevata veetrassi. Vedasin selle müüri alt läbi nii sügavalt, kui kopp ulatus. Lisaks kaevasin käsitsi veidi juurde nii et veetoru on vundamendi all umbes 1,3 m sügavusel ja tuleb lauge tõusuga teise seina juures pinnale. Kanalisatsioonitoruks panin maasisse 6m pika 125 mm läbimõõduga oranzi toru. See sai umbes 80 cm sügavusele, kuna kanalisatsioon ei külmu nii kergesti. Ateljees sees ei saanud kopagi ligi, seega ootasin kavalasti Birgiti puhkuse algust, et saaks raske käsitöö temale sokutada. Sellest sai omaette põnev lugu, millest räägin juba järgmises postituses.










Kommentaarid