Ohvitseride häärber

Räägime natuke siis meie tondilossi ajaloost. See maja kuulus sõjakangelasele major Friedrich Kurele. Lipnik Friedrich Kurg näitas üles vabadussõjas üles mehisust ja vahvust. Riik autasustas teda selle eest vabaduseristiga ning kinkis Hummuli mõisa maadest 25 hektari suuruse tüki. Kurg oli põllumehe poeg. Kure vanematele kuulus Tammiku talu Sangaste lähedal. Friedrichist siiski talupidajat ei saanud ei Tammiku talus ega Lütteni talus, sest ta jätkas karjääri sõjaväelasena. Seetõttu müüdi ta kodutalu maha ja Lütteni talu andis Friedrich rendile. 1933 aastal alustas ta Lütteni uue maja ehitamist. Häärber tehti oma positsioonile kohaselt uhkem, kui tavalised talumajad. Rentniku tütre Helvi Rauga sõnul, kellelt me pool maja ostsime, ütles et Kurg käis maja vaatamas ikka isikliku sõiduautoga. Lisaks on teada, et Kurg armastas ratsutamist ja tal oli ka alati oma ratsahobune. Seega oli ta heal järjel olev mees. Kuid keerulised ajad peatasid maja ehitamise 1939 aastal. Võib vaid oletada, et viimati astus peremehe jalg üle lävepaku 1945 aastal, kui ta end metsavennana Valgamaa metsades varjas. Major Kurg tapeti NKVD ohvitseri Uno Lahe juhitud varitsuses koos tütrega. Pärast sõda muutus maja riigi omandiks ja sinna pandi lisaks rentniku perele elama ka üks sõjas elamise kaotanud pere. Pärast Eesti riigi iseseisvumist ja erastamist Kure tütar Juta maja tagasi ei tahtnud, kuna endiselt elas seal talle lapsepõlvest tuttav Helvi. Nii ostsimegi maja kahe korteriomandina. Kuid nüüd on kahest korterist saanud jälle maja ning kuulub jällegi ohvitseridele.

Eesti sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseum