Tondiloss

Räägime natuke siis meie tondilossi ajaloost. See maja kuulus sõjakangelasele major Friedrich Kurele. Lipnik Friedrich Kurg näitas üles vabadussõjas üles mehisust ja vahvust. Riik autasustas teda selle eest vabaduseristiga ning kinkis Hummuli mõisa maadest 25 hektari suuruse tüki. Kurg oli põllumehe poeg. Kure vanematele kuulus Tammiku talu Sangaste lähedal. Friedrichist siiski talupidajat ei saanud ei Tammiku talus ega Lütteni talus, sest ta jätkas karjääri sõjaväelasena. Seetõttu müüdi ta kodutalu maha ja Lütteni talu andis Friedrich rendile. 1933 aastal alustas ta Lütteni uue maja ehitamist. Häärber tehti oma positsioonile kohaselt uhkem, kui tavalised talumajad. Rentniku tütre Helvi Rauga sõnul, kellelt me pool maja ostsime, ütles et Kurg käis maja vaatamas ikka isikliku sõiduautoga. Lisaks on teada, et Kurg armastas ratsutamist ja tal oli ka alati oma ratsahobune. Seega oli ta heal järjel olev mees. Kuid keerulised ajad peatasid maja ehitamise 1939 aastal. Võib vaid oletada, et vi...

 Tegelikult on meil igakord siin mingit sorti koristuspäev. Üks esimesi ja suuremaid koristusi oli siis kui me laudast vasaku poole korda tegime. See oli juulikuus ja võttis meil aega mitu nädalavahetust. Laudas oli igasugust sodi: vanu riideid, jalanõusid, mäda puitu, klaasi, nööpe jne jne. Meeskond oli meil tubli (Liisi, Kadri, Leo, Tanel ja mina). Esimene kord viisime jäätmejaama 320kg olmeprügi ja see läks maksma umbes 40€.    Eelmisel korral jäi eterniit ja bituumen viimata, seda tegime täna. Jäätmejaama kodulehel oli kirjas, et selle ära viimine on tasuta aga tegelikult ikka küsiti raha. Kokku viisime bituumenit ära 520 kg ja teisel korral 340 kg, raha küsiti kokku 100€. Me tegime kihlveo ka, et kes arvab ära haagise kaalu. Kadri võitis esimese käru täie ja mina teise. Auhinda ei saanud keegi. Noh vabastasime Kadri teisel korral bituumeni veost. See oli ilmselt kõige parem auhind :)   Mis siin salata, tüütu oli see koristamine.... Õhtul mõtlesin, et teen midagi...

Meile Taneliga väga meeldib Maahommiku saade. Meile just meeldib vaadata neid vanu maju ja kuidas tublid inimesed on need korda teinud. Kui me Taneli ema juures külas käisime siis ta ikka rääkis mulle, et seal veidi eemal on nii ilus maja ja ta on seda terve elu endale tahtnud. Kui me maja esimest korda vaatamas käisime siis ma mõtlesin, et appi kui kole see on! Ma ei öelnud seda kõva häälega välja, sest see oli romantiline jalutuskäik unistuste majani. Mis mulle siis silma hakkas: pool maja on põlenud, maja välis fassaad on pommikilde täis. Katus näeb pehme välja ja vundament on lagunenud. Aga mulle väga meeldib selle maja juures see, et see on Rootslaste ühishaua peale ehitatud. Vähemalt osaliselt. Loodetavasti seal kummitab... Nonii ja siis tuligi mul selline hull mõte, et mida see Tanel soiub, et oleks see meie jne...  Otsisin sipsti välja maja omaniku. Ja muidugi pole asjad kunagi lihtsad. Majal oli kaks omanikku ja vist mitte ka kõige paremates suhetes. Ühe omanikuga, kes ela...